Korraldatud jäätmevedu
 
2004.aasta 1.maist jõustus Eestis jäätmeseadus, mis kohustab kohalikke omavalitsusi korraldama olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil. Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusse kõik jäätmetekitajad- ka need eramajad, suvilapiirkonnad ja väike-ettevõtted, kes seni ei ole veel prügiveoga liitunud. Korraldatu jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema olmejäätmed käideldakse võimalikult keskkonnasõbralikult ning parima hinnaga.
 Jäätmeseadust tsiteerides on korraldatud jäätmevedu "... olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt." Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et omavalitsus määrab jäätmeveo piirkonnad, jäätmeliigid, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab piirkonnas konkursi võitnud vedajale kuni viieks aastaks jäätmeveo ainuõiguse. Ainuõiguse väljastamine vedajale tähendab, et konkreetses veopiirkonnas võib korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumise ja äraveo teenust osutada üksnes ainuõuguse saanud jäätmevedaja ning teised jäätmevedajad ei tohi antud veopiirkonnas teenuseid osutada.

      


Miks on vaja korraldatud jäätmevedu?

2004. aasta 1. maist jõustus Eestis jäätmeseadus, mis kohustab kohalikke omavalitsusi korraldama olmejäätmete vedu oma haldusterritooriumil. Korraldatud olmejäätmete veo põhieesmärkideks on hoida keskkonda ning hõlmata jäätmekäitlusesse kõik jäätmetekitajad –
ka need eramajad, suvilapiirkonnad ja väike-ettevõtted, kes seni ei ole veel prügiveoga liitunud.
Korraldatud jäätmevedu annab igale elanikule ja ettevõtjale garantii, et tema olmejäätmeid
käideldakse võimalikult keskkonnahoidlikult ning parima hinnaga.
 
Mida korraldatud jäätmevedu tähendab?

Jäätmeseadust tsiteerides on korraldatud jäätmevedu „ ... olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta või -kohtadesse kohaliku omavalitsuse organi korraldatud konkursi korras valitud ettevõtja poolt.” Lihtsamalt öeldes tähendab see seda, et omavalitsus määrab jäätmeveo piirkonnad, jäätmeliigid, jäätmeveo teenustasu piirmäärad ja jäätmeveo tüüptingimused ning annab piirkonnas konkursi võitnud vedajale kuni viieks aastaks jäätmeveo ainuõiguse. Ainuõiguse väljastamine vedajale tähendab, et konkreetses veopiirkonnas võib korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliikide kogumise ja äraveo teenust osutada üksnes ainuõiguse saanud jäätmevedaja ning teised jäätmevedajad ei tohi antud veopiirkonnas teenuseid osutada.
 
Kuidas omavalitsus valib vedaja, kellele antakse jäätmeveo ainuõigus?
 
Vastavalt Jäätmeseaduses sätestatule kuulutab kohalik omavalitsus välja konkursi jäätmevedaja leidmiseks. Konkursid toimuvad vähempakkumise põhimõttel ja edukaks tunnistatakse kõige soodsama pakkumise esitanud vedaja. Vedaja kohustub konkursil pakutud hindadega piirkonnas jäätmeid vedama ning jäätmeveo hinda saab muuta üksnes omavalitsuse nõusolekul ja juhul, kui ilmnevad sellised asjaolud, mis oluliselt mõjutavad jäätmete käitlemiskulusid, mida ei olnud konkursile eelnenud perioodil võimalik prognoosida, näiteks saastetasu muutus või kütuse märkimisväärne kallinemine.
 
Millised jäätmeliigid on hõlmatud korraldatud jäätmeveoga?

Korraldatud jäätmeveoga on hõlmatud:
 
  • kodumajapidamises tekkivad olmejäätmed,
  • kaubanduses, teeninduses ja kontoris tekkivad ning koostiselt ja omadustelt olmejäätmetega samalaadsed jäätmed,
  • olmejäätmetest eraldi ehk liigiti kogutav vanapaber ja papp (v.a. ettevõtete pakendi ja tootmisjäätmed),
  • biolagunevad jäätmed (nt köögi- ja sööklajäätmed),
  • suurjäätmed (nt vanamööbel).
Omavalitsusel on õigus hõlmata korraldatud jäätmeveoga ka teisi jäätmeliike.
 
Millised jäätmeliigid ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga?

Korraldatud jäätmeveoga ei ole hõlmatud:
 
  • liigiti kogutavad pakendijäätmed (nt joogitaara),
  • ehitus- ja lammutusjäätmed,
  • aia- ja haljastusjäätmed (nt puuoksad, puulehed), kui need ei ole hõlmatud korraldatud jäätmeveoga,
  • vedeljäätmed,
  • ohtlikud jäätmed (nt värvid, ravimid, patareid),
  • elektroonikajäätmed (nt külmkapp, pesumasin),
  • tänava pühkmed, ühistranspordipeatustes, jm avalikes randades, avalikel üritustel, parkides, kalmistutel tekkivad jäätmed,
  • jäätmeluba või kompleksluba omava ettevõtte jäätmed.
 
Kuidas liituda korraldatud jäätmeveoga?

Ainuõiguse rakendumise kuupäevast alates loetakse kõik jäätmevaldajad korraldatud  jäätmeveoga liitunuks elu- või tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. Omavalitsus annab
üle vedajale jäätmevaldajate registri ja vedaja on kohustatud alustama jäätmete vedu kõikidelt jäätmeveopiirkonna jäätmevaldajatelt vastavalt korraldatud jäätmeveo piirkonnas kehtivale väljaveo graafikule. Jäätmeveo tingimused täpsustatakse vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitavas lepingus, mille on omavalitsus eelnevalt heaks kiitnud ja kontrollinud, et lepingu tingimused oleksid kooskõlas kõikide jäätmevedu reguleerivate seaduste, määruste ja aktidega.
Lepingu sõlmimiseks palume jäätmevaldajal pöörduda piirkonnas asuvasse vedaja klienditeenindusse tööpäevadel kell 9.00-17.00. Uute korraldatud jäätmeveolepingute sõlmimisega alustame üldjuhul hiljemalt poolteist kuud enne korraldatud veo algust ja jätkame kuni ainuõiguse kehtivuse perioodi lõpuni. Alternatiivne võimalus on sõlmida leping posti teel, kuid selleks tuleb eelnevalt vedajale saata lepingu sõlmimiseks vajalikud andmed kas e-maili, faksi või posti teel. Lepingu sõlmimiseks vajalike andmete loetelu on saadaval meie kodulehelt www.keskkonnateenused.ee, kus on võimalik eelnevalt tutvuda ka lepingu tingimuste ja veopäevade graafikuga.
 
Millised on korraldatud jäätmeveo tingimused ja põhimõtted?

Jäätmete väljaveo sagedus
Jäätmeveo sageduse ja konteinerite suuruse sätestatavad kohaliku omavalitsuse õigusaktid.
Jäätmemahuteid tuleb tühjendada sellise sagedusega, mis väldib ületäitumise ning ebameeldiva lõhna ja kahjurite tekke. Sobiva jäätmekonteineri saab osta või üürida vedajalt. Väikeelamu 140- ja 240-liitrise konteineri minimaalne tühjendussagedus on üks kord kahe nädala jooksul, juhul kui kinnistul toimub biolagunevate jäätmete liigiti kogumine siis üks kord 28 päeva jooksul. Korterelamute jaoks kinnitab omavalitsus nn tühjendusmaatriksi, milles on
konteinerite arv ja tühjendussagedus määratud vastavalt maja korterite arvule.
Jäätmeveo lepingu tingimused
Jäätmekäitlusteenuse teostamisel lähtub vedaja jäätmeseadusest, kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjast, vedaja ja jäätmevaldaja vahel sõlmitavast kirjalikust või suulisest jäätmekäitlusteenuse osutamist reguleerivast lepingust ja muudest korraldatud jäätmevedu puudutavatest õigusaktidest. Vastavalt jäätmeseadusele ei vabasta kirjaliku lepingu sõlmimata jätmine jäätmevaldajat kohustustest jäätmeid vedajale üle anda ja osutatud teenuste eest tasuda, s.h. on vedajal õigus rakendada eritariife, kui jäätmevaldaja ei ole vedajale 

võimaldanud määratud veopäeval jäätmetele ligipääsu (näiteks mahutit ei ole, värav või konteiner on lukus).
Jäätmete väljaveo graafik
Jäätmete väljaveo sagedus ja graafik määratakse vedaja ning jäätmevaldaja vahel sõlmitavas lepingus, kuid mitte harvem kui sätestab kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud miinimum veo sagedus. Uute veopäevade kohta saab lisateavet vedaja kodulehelt ja klienditeeninduse telefonidelt, lisaks teavitatakse jäätmevaldajaid uutest veopäevadest vahetult enne korraldatud veo algust koju nendele jäätmevaldajatele, kes on omavalitsuse jäätmevaldajate registriga vedajale üle antud.
Jäätmete kogumisel kasutatavad konteinerid
Sobivad on mahuga 80 liitrist kuni 4500 liitrini standardsed konteinerid, mida saab tühjendada nüüdisaegsete jäätmeveokitega. Eramaja tarbeks on sobivaimad 140- ja 240-liitrised plastkonteinerid.
NB! Jäätmete kogumiseks ei sobi: 750-liitrised ratasteta konteinerid; ümmargused konteinerid; konteinerid, millel puudub tühjendamiseks vajalik ääris konteineri ülemises servas, kuna neid ei saa tühjendada tänapäeval kasutatavate jäätmeveokitega.
Konteinerite kasutamine ja paiknemine veopäeval
Käsitsi teisaldatavad väikekonteinerid tuleb paigutada veopäevaks jäätmevedajale kättesaadavasse kohta tasasele horisontaalsele kõva kattega alusele, võimalikult lähedale jäätmeveoki võimalikule peatumiskohale. Töötsoon jäätmemahuti ees ja jäätmemahuti kaas peavad olema puhastatud lumest ja jääst selliselt, et oleks võimalik laadimistööde teostamine. Jäätmemahutid peavad olema tähistatud kinnistu aadressiga ja neid peab olema võimalik tühjendada jäätmeveoki tõstemehhanismiga.
Suurematele kui 800-liitristele konteineritele peab olema lisaks tagatud jäätmeveoki vahetu juurdepääs konteineri tühjendusküljelt.
Jäätmemahutite ümber peab olema jäätmeveo teostamiseks vähemalt üks meeter vaba ruumi.
NB! Soovitame tuua konteiner tühjenduspäevaks värava taha. Konteinerite lukustamise korral peab jäätmevaldaja kindlustama nende avamise tühjenduspäevaks. Kasutatavad jäätmekotid peavad asetsema tasasel, tugeval ning maapinnast kõrgemal alusel. Kotid peavad olema riputatud vastava hoidja külge, olema kaitstud sademete ja niiskuse mõju eest ning ei tohi olla loomadele ja lindudele kättesaadavad.
Jäätmete kogumise meelespea!
Olmejäätmete konteinerisse ei tohi panna ohtlikke jäätmeid, kuuma tuhka, vedelaid jäätmeid,
käimlajäätmeid, kogumiskaevude setteid, nakkust tekitavaid ja bioloogilisi jäätmeid, ehitus- ja
lammutusjäätmeid. Enne konteinerisse viskamist tuleb jäätmed vajaduse korral pakkida suletult plastkotti, et nad ei levitaks ebameeldivat lõhna, ei ohustaks tervist ega määriks konteinerit. Konteineri kaas peab olema suletud.
 
Sõlmi leping
Tagasi

Viimased Uudised: